Ignorance is a bliss you might start to miss

Ükskõiksus ei ole alati voorus, kuid olles välismaal hakkad sa märkama oma enda identiteedi või päritolu ja kultuuriga seotud aspekte palju rohkem. Nimelt üks ja seni ka ainus asi, mis nende (kahjuks mitte väga tihedate) sakslastega tekkinud kontaktide puhul eestlasi veidi ärritanud on - kui nad tungivad kinniste eestlaste isiklikesse asjadesse. Ja fakt, mida me endale võibolla väga tihti ei teadvusta on see, et me näeme kõike, mida me teeme kui meie isiklikku asja.
Sakslased seevastu on aga väga huvitatud, kas kõik ikka tehakse "õigesti", kas kõik tegevused viiakse läbi nagu kord ja kohus. Just siin tuleb sisse see väike erinevus nende muidu küllaltki sarnaste kultuuride puhul. Kui sa kükitad bussipeatuses pingi peal istumise asemel, või kui sa teed hommikul kell 10 ühisköögis pitsat, või kui sa juhtud teed ületama punase tulega (Saksamaal, jumal hoidku selle eest!!!), või kui... ühesõnaga kui sa teed ükskõik mida, mis ei ole päris "korrektne", siis on alati keegi, sõber või võhivõõras, kes annab sulle suurima heameelega teada, et nad on sinu käitumise pärast äärimiselt mures.
Ja alguses tundub see tõesti väga ebameeldiv ja veider. Aga see on Saksamaa. See on ilmselt võti, kuidas nad selle kõik "in ordnung" hoiavad.

***

Ignorance is not always a bliss. But while being in foreign country you for sure start to recognise aspects of your own origins and identity and culture much more. Only thing about those, sadly not very frequent, encounters with germans that have irritated estonians here a small bit, are when they intrude into reserved estonians personal business. And fact that we maybe don't aknowledge very often is that we see everything we do as a personal business.
Germans, on other hand, are very much concerned if everything is done in a "right" way, if eveything is performed properly. And that is when small difference between those otherwise so similar cultures comes in. When you squat in a bus stop instead of sitting on a bench, or when you cook pizza in your shared flat 10 am, or when you happen to cross the street with red light (total no-no in Germany!!!) or... yeah, whatever that is not really "proper", there is always someone to come up to you, friend or stranger, to let you know that they are concerned with your actions.
And at first it feels weird and uncomfortable, for sure. But that is Germany. That is probably key to how they do keep that all "in ordnung".

Bremen 11.11

Never stop learning.

Järjekordne ilus vana (19.saj ?) rongijaam.

Soegerstrasse sead ja tsikid Euroopa eri otsadest.

Pikniku värk.

Raekoja plats.

Liebfrauenkirche - kust ma muuseas leidsin eestikeelse tutvustava paberi. Tore ja ootamatu avastus, tegi kuidagi seest soojaks.

Liebfrauenkirche.

Suvaline valim fassaade raekoja platsilt.

Unesco vaatamisväärsuste nimekirjas olev Bremeni raekoda.

 Schütting (16.sajand) - Bremeni kohvikaupmeeste vana gildimaja.

Weserburg Modern Art Museum - kahjuks ajanappuse tõttu sisse ei jõudnud ikkagi enam hängima minna.

Weseri jõgi.

Ma pean tunnistama, et minu eestlaslik ateism on Kielis olles tõesti õitsele puhkenud. Olgugi, et ma endiselt eelistan ennast agnostikuks kutsuda, olen ma avastanud endas tõsise allergia suurte ja jaburate religioonide vastu.
Ilmselt on asi lihtsalt selles, et siiani pole ma oma elus kohanud inimesi, täiseas mehi, kes istuvad ja vaidlevad selle üle kelle väljamõeldud jumal on parem. Kas muhameedlaste püha kivi on ikka piisavalt spirituaalne ja püha, kui selle kohta öelda asteroid. Ja kuidas inimesed lähevad põrgusse, kui nad ei ole sama usku, kui too põikpäine katoliiklane. Ja kuidas seks on halb asi ja geid on ebamoraalsed.

Minge ja tehke oma eluga midagi head ja kasulikku. Armastage inimesi ja nautige seda keskaegset kirikut ilma, et te peaks põdema, et see on ehitatud valest religioonist inimeste poolt.